Haldusreform tugevdab kogukondi

Kas tõesti? Esitatud väide võib tunduda enam kui küsitav, sest kaua kõneks olnud kohaliku halduse reformi üheks komistuskiviks on hirm, et võim kaugeneb inimestest veelgi.  Seepärast on oluline selgeks rääkida, mis põhimõtetel peaks kohalik võim tegutsema haldusreformi toimudes.

Seni on arutelu põhiliselt keskendunud avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile, mida loodetakse  omavalitsusüksuste liitumisega parandada.  Omavalitsusüksuse elanike arvu alampiiriks on eksperdid pakkunud 5000, mis peaks tagama piisava võimekuse kohalikku elu korraldada. Kuid kas see arv  väljendab ka inimeste ühtekuuluvust, mis on kogukondliku identiteedi aluseks?  Vaevalt küll.

Käesoleva aasta alguses avaldatud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014”[1] jõuab järeldusele, et  kogukondade suurus ja tegutsemisulatus piirdub enamasti küla, linnades asumiga. Seega ei ole kohapealne avalik võim ka praegu oma olemuselt kogukondlik, vaid tugineb  riigi haldusterritoriaalse korraldusega kindlaks määratud esindusdemokraatiale.  Juba viidatud uuringu kohaselt piirdub kohaliku võimu koostöö kogukondadega enamasti rahalise toetuse eraldamisega projektide elluviimiseks, sisuline koostöö on vähem levinud. Eriti puudutab see avalike teenuste delegeerimist kodanikuühendustele ja elanike osalemist otsuste langetamisel.  Uuring leiab, et vähene kogukondade tähtsuse tunnustamine, kohati lausa negatiivne suhtumine kohaliku võimu poolt on olulisimad põhjused, mis kogukondade tegevust pärsivad.  Vaevalt, et  seejuures on kõige tähtsam valla- või linnavalitsuse asukoht,  kui see, mis põhimõtete alusel võimu teostatakse.

Haldusreformi kavandades on vaja anda kohalikule demokraatiale sisu, mis toidab ja elavdab kogukondlikku aktiivsust ning aitab säilitada inimväärset elu kõikjal Eestis.   Selleks võiks olla avatud valitsemise põhimõtete omaksvõtt ja sihikindel rakendamine kohaliku võimu teostamisel.

Avatud valitsemine lähtub arusaamast, et  võim ja kodanikud on partnerid.  Nagu igasugune koostöö puhul, on ka siin oluline selgeks rääkida vastastikuse koostöö printsiibid ja nende elluviimise korraldus.  Arutelu pole vaja alustada tühjalt lehelt, sest e-Riigi Akadeemia algatatud projektis „Avatud valitsemise partnerlus kohalikes omavalitsustes“[2] on koostöös mitmete valdade ja linnadega sõnastatud nii põhimõtted kui ka kohaliku võimu lubadused oma tegevust vastavalt korraldada.

Avaliku valitsemise põhimõtted ei ole „raketiteadus“, vaid üpris iseenesest mõistetavad printsiibid, millele saab ehitada vastastikuse  partnerluse ja koostöö:

  • tunnustame kohalike inimeste omaalgatuslikku ja vabatahtlikku osalemist oma paikkonna elu küsimuste arutamises ja lahendamises kui demokraatliku ühiskonnakorralduse olulist osa;
  • austame kõigi kodanike ja nende ühenduste põhimõttelist võrdsust osalemisele ja taotleme võimalikult laia isikute ringi kaasatust;
  • kujundame ühiselt ja järgime kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluses koostöö häid tavasid, lähtudes avatuse, usalduse, sallivuse, paindlikkuse ja teise poole eripära tunnistamise põhimõtetest;
  • austame partnerite erinevaid ja vastastikku täiendavaid rolle ning tunnustame üksteist ja osapoolte volitatud esindajaid;
  • teame, et partnerlus kogukonnaliikmete ja kohaliku omavalitsuse vahel võimaldab otstarbekat koostööd ning ülesannete jaotust avalike huvide paremaks järgimiseks ning tunnistame, et hea koostööga käivad kaasas kohustused ja õigused.

Eeldusel, et need põhimõtted võetakse kohaliku võimu ja kogukondade koostöö aluseks, on võimalik seada konkreetseid eesmärke ühiseks edasiminekuks.  Kohalik omavalitsus ei peaks lihtsalt kopeerima riigi tasandi esindusdemokraatia mudelit, vaid  looma tingimused elanike enda  initsiatiivi  vallandumiseks  ja osalemiseks oma elukeskkonna kujundamisel.   Selleks on vajalik kinnistada avatud valitsemise põhimõtted kohaliku võimu igapäevases praktilises tegevuses.  Abiks võiks seejuures olla  pühendumine järgnevate lubaduste täitmisele, mis on samuti sõnastatud eelpool viidatud kohaliku omavalitsuse avatud valitsemise partnerluse projekti raames:

  • teostame võimu läbipaistvalt ning parandame kohaliku võimu tegevust puudutava teabe kättesaadavust kasutades selleks erinevaid    Avaldame teavet ettevalmistamisel olevate otsuste ja  eelarvevahendite kasutamise kohta,  teavitame aktiivselt kodanikke neile huvipakkuvatest teemadest ning järk-järgult leiame viise avatud andmete põhimõtete kasutamiseks kohalike andmekogude loomisel ja haldamisel;
  • algatame varakult dialoogi elanike ja kogukondadega neid puudutavate otsuste ettevalmistamiseks, leppides kokku suhtluskanalid ja arutelude vormi. Eelistame avatud protsesse, millega saavad huvilised liituda ning kasutame dialoogi ja osaluse võimaldamiseks uuenduslikke meetodeid, sealhulgas tehnoloogilisi võimalusi;
  • ergutame kohalikku algatust, toetades rahaliselt või muul viisil kodanikuettevõtmisi ja vabaühenduste võimekust. Eelarveraha suuname vabaühendustele selgetele põhimõtetele tuginedes ja läbipaistvalt;
  • koostöös kohaliku võimu ja vabaühendustega arendame avalikke teenuseid ja nende kasutajakeskset osutamist;
  • pöörame erilist tähelepanu noorte osaluse ja omaalgatuse ergutamisele, et kasvatada kogukonnatunnet ja arendada demokraatliku ühiselu harjumust;
  • võitleme leppimatult korruptsiooniga, loome koostöös kogukonnaga tingimused selle ennetamiseks.
  • edendame kohalike elanike juurdepääsu internetile ja oskust seda turvaliselt kasutada.

Loomulikult peavad lubadustele järgnema konkreetsed otsused ja tegevused, millest vähemalt osa saaks ja peaks kavandama juba ühinemisläbirääkimiste ajal.  Kuidas hakkab toimuma ühinenud omavalitsuses elanike informeerimine volikogu ja valla-/linnavalitsuse  tööst?  Millistel põhimõtetel hakkab toimuma kodanikualgatuse toetamine?  Milliseid avalikke teenused võiks delegeerida  partneritele?  Päevakorda tuleks võtta kõik need küsimused, mille suhtes inimesed murelikkust väljendavad ja vastuseid ootavad.  Kohalike elanike arvamuse küsimine ei tohiks piirduda vaid „jah/ei“ vastusegaühinemisettepanekule, vaid ühinemine tuleks algusest peale kavandada koostöös kogukondadega.

 

[1] Peeter Vihma, Madle Lippus (2014) Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant. http://www.linnalabor.ee/failid/n/52b5698cef1431087333dbf84a56380f

[2] http://avatudvalitsemine.ee/avpkov/

About the author
liia_veeb
Senior Expert

Leave your comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *