Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kulda väärt

Hannes Astok töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, kes tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale ja Eesti võimalusest maailma muuta. 

Milline on helikopteri vaade maailmale ÜRO peakorterist? Millised on suuremad probleemid, mis vajavad lahendamist IKT abil? 

ÜRO ja tema liikmesriigid vaatlevad maailma arengut läbi kestlike arengueesmärkide saavutamise: kaotada maailmas nälg ja vaesus, anda võrdsed võimalused kõigile, tagada töö, säilitada metsi ja merd, jne. Kõigi nende eesmärkide saavutamisel mängivad olulist rolli nii infokommunikatsiooni- kui muud tehnoloogiad. Aga on ka selge, et vaesust või nälga pole üheski riigis võimalik seljatada, kui puudub toimiv valitsemine.

E-riigi tehnoloogiad saavad olla abivahendiks igale valitsusele, et korrastada oma registreid, aru saada ja planeerida arenguprogramme ning osutada paremaid teenuseid oma inimestele. Näiteks korralik rahavastikuregister, mis sisaldab ka inimeste aadresse, aitab planeerida nii haridusele ligipääsu, tervishoiusüsteemi kui tööhõivet. Kahjuks ei oma suur osa arengumaadest kuigi täpset ülevaadet oma rahvastikust ning on küllaga riike, kus lapsed registreeritakse alles siis, kui nad peaks hakkama kooli minema, mõnel juhul isegi alles siis, kui saadakse täiskasvanuks. Kuidas sellise hägusa ülevaate baasil näiteks korraldada vaktsineerimist või koolivõrku?

Kui palju on IT praegu arengumaid aidanud?

Hea näide aktiivselt ja tehnoloogiahuvilisest lähenemisest on näiteks ÜRO lastekaitseorganisatsioon UNICEF. UNDP mure on selles, et erinevate ümberkorralduste tulemusena on seal kunagi heal tasemel olnud e-riigi kompetents kaduma läinud.  Samas on arenguriikides  tohutu nõudlus enam e-lahendusi kasutada. Probleem on selles, et enamuses riikides puudub laiem vaade, kuidas juba kord kokku kogutud inimeste ja ettevõtete andmeid taaskasutada, eri asutuste vahel jagada ja lõpuks ka headeks e-teenusteks muuta. Siin on Eesti e-riigi kogemus kulda väärt.

Mis on seni valitsustel takistanud IKTd kasutusele võtmast?

Paljudele valitsustel on mitte midagi tegemiseks hea põhjus – pole raha! Eesti hakkas 20 aastat tagasi e-riiki ehitama just selle pärast, et meil ei olnud raha. Täna me naudime selle vilju: riik on tõhus ja suudab toimida väikeste kuludega riigimasinale, korruptsioon on madal, valitsuse tegevus on läbipaistev. E-riigi ehitamisel moodustab tehnoloogiale kuluv raha vaid väiksese osa kogu kuluvast energiast. Põhiline rõhk tuleb panna riigimasina ja teenuste ümberkorraldamisele. Aga selleks on vaja poliitilist tahet, mis tihti puudub. Ja on ka selge, et e-riigi juurutamisel paljastuvad või muutuvad võimatuks väikesed ja suured korruptiivsed skeemid, mis mitmel pool vähendab oluliselt igal tasemel e-riigi indu.

Millist rolli on Eesti mänginud e-valitsemise arendamisel maailmas?

Ilma mingi kõhkluse või valehäbita võib öelda, et Eesti on e-riigi ja e-teenuste osas maailma parim (kuigi sisemist arenguruumi jätkub). Vana Hiina vanasõna ütleb, et anna näljasele õng. E-riigi Akadeemia on töötanud viiesteistkümne aasta jooksul enam kui 60 valitsusega, kellele lisaks õngedele oleme jaganud ka kalastamiskogemust ning kalavete kaarte. Praegugi töötame kaheteistkümne valitsusega. Ehk teisisõnu – me oleme Eesti kogemust lahkelt levitanud ning ausalt rääkinud oma edusammudest ja vigadest. Sest e-riigi projektide edu ei otsusta mitte tehnoloogia, vaid inimesed presidendipaleedes, parlamentides ja valitsustes,  nende tahe muuta oma riik paremaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

Samal teemal kuula intervjuud Hannes Astokiga Kuku raadiost.

About the author
anu_veeb_1
kommunikatsioonijuht

Leave your comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *