Soovitusi e-riigi arendamiseks Riigikogu e-riigi toetusrühmale

E-riigi Akadeemia 15 tegevusaasta kogemusele toetudes võime sedastada, et e-riigi arendamise peamiseks proovikiviks ei ole tehnoloogia, vaid eelkõige juhtimislikud, kontseptuaalsed, juriidilised ja eelarvelised küsimused. Kõik need küsimused koonduvad märksõnade muudatuste juhtimine ja reform alla. Haldusreformi kontekstis ei ole e-riigi teema seni olnud tähelepanu all, kuigi eeskätt selliste reformide puhul tuleks ära kasutada tehnoloogia pakutavaid võimalusi valitsemise tõhusamaks, läbipaistvamaks ja kodanikukesksemaks muutmiseks. See on meie riigi moraalne kohus – Eestit on e-valitsemise vallas peetud maailma üheks eesrindlikumaks maaks. Oleks kahju, kui haldusreformi pakutavaid võimalusi ei soovita (või osata) ära kasutada. Muret tekitav on ka asjaolu, et viimastel aastatel on Eestis eemaldutud 1998. a. heaks kiidetud Eesti infopoliitika põhialustest, millel põhineb suuresti Eesti e-riigi senine edu.

eGA ekspertide Arvo Otti, Hannes Astoki, Liia Hänni, Kristina Reinsalu, Margus Püüa ja Uuno Vallneri alljärgnevad ettepanekud koonduvad kahe suurema teema alla: avatum riik ja innovatsiooni ergutamine.

 

Riik ja omavalitsus avatumaks

  • Rakendame IT haldusreformi vankri ette, et töötada välja uued teenusmudelid ja muuta valitsemine Tehnoloogia võimaldab toetada territoriaalset reformi uudsete ja kodanikukesksete teenusemudelite rakendamisel. Samuti aitab IT kaasa avatud valitsemise põhimõtete rakendamisele kohalikul tasandil (valitsemise läbipaistvus, kommunikatsioon kogukondadega, e-kaasamine) Selleks oleks vaja uuendada olemasolevaid infosüsteeme ja need ühinenud omavalitsustes kasutusele võtta.
  • Keskvõimu tasandil tuleb edasi arendada otsustusprotsesside läbipaistvust kindlustavate eelnõude infosüsteemi EIS ja otsustada e-kaasamise platvormi osale.ee edasine vajadus.
  • Avaliku sektori andmed tuleb esitada avaandmetena. Andmed peavad olema taaskasutatavad ilma piiranguteta, st. vastavuses avatud standarditega, kõrge kvaliteediga, kättesaadavad tasuta ja  kirjeldatud portaalis https://opendata.riik.ee/ . See võimaldab luua uusi avalikkusele kasulikke e-teenuseid ja „kaevandada“ andmetes sisalduvat uut teavet.
  • Riigi olulised IT-lahendused peaksid olema vaba lähtekoodiga tarkvara põhised nagu e-hääletamine ja X-tee. See võimaldaks Eesti firmadel pakkuda välisturgudel oma teenuseid ja konkurentsivõimelisi
  • Teenusmudelite väljatöötamisel on oluline hoida fookus teenuse lõppkasutajal ning temast lähtudes vaadata kriitiliselt üle tsentraliseerimisplaanid. Sageli toob tsentraliseerimine kaasa eemaldumise kodanikust ning teenusmudel muutub hoopis ebatõhusamaks.
  • Vajalik oleks avatud valitsemise teadmuskeskuse loomine (kas Riigikantselei juurde või  valitsusvälise partneri koosseisus).

 

Innovatsiooni ergutamine

  • Riik suurima IT-lahenduste tellijana (kolmandik Eesti IT turust) vastutab innovatsiooni vedamise eest. Riigi tellimused peavad olema suunatud innovaatiliste vahendite kasutuselevõtule (nt Internet of things, linkandmed, suurandmed, andmeanalüütika, keeletehnoloogia). See tähendab ka muutusi hangetes, kus sageli ajale jalgu jäänud detailsed kirjeldused peaks asenduma uuenduslikkust soosivate protsessidega. Avalik võim peab julgema lahenduste ja teenustega eksperimenteerida (sh eksida ja läbi kukkuda), et seejärel teha oma lõplik valik.
  • Osa IT-ressurssidest tuleb suunata IT-arengu analüüsile ja pilootidele ning võimaldama vastutuspõhiseid initsiatiive (IT kultuur, standardimine, raamistikud, innovatsioon jms). Senine projektipõhine lähenemine IT-arendamisel ei toeta innovatsiooni.
  • E-riigi arendamine vajab strateegilist ja eesmärgipõhist rahastamist. Selleks tuleks taastada riigieelarve tasemel IKT kulurida. (Tänases riigieelarves on näiteks riigi kinnisvara haldamise rida olemas). IKT kulurida võimaldaks finantse optimaalsemalt kasutada, võrrelda kulusid, koordineerida tegevusi, et vältida paralleelseid lahendusi ning toetada IT-juhte tegevuste planeerimisel.
  • E-teenuste kaasajastamine. Keskvalitsuse ja KOV e-teenused tuleb muuta tänapäevaseks (nt teavitusteenuste laialdasem kasutamine), kasutajasõbralikuks ja muuta need mugavalt kasutatavaks kõigis kanalites (arvuti, tahvel, mobiil, nutiTV). Teenuste disaini tuleb kaasata ka lõppkasutajad. Samuti tuleks teha järjepidevat teavitustegevust, et kasutajad oleksid teadlikud teenustest ning oskaksid neid leida ja kasutada.
  • Õpetajate ja noorte digipädevusi tuleb tõsta, sh vahendada e-kodanikule vajalikku oskusteavet ja arendada koolide võimekust digipöördes kaasa lüüa. Õpetajatele tuleb luua tingimused IT mugavamaks kasutamiseks koolitundides (nii haridustehnoloogid kui õpetajaabid, kes seadmed ette valmistavad) ning tegelema nende täiendkoolitusega infoühiskonna teemal.
  • Eesti keele ja mõttemaailma säilitamiseks tuleb õpetada arvutid eesti keelest aru saama, selles keeles end väljendama ning Eesti huvides tegutsema (vajadusel ka surema Eesti eest).

 

Leave your comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *