Ilmumas: EL idapartnerluse riikide infoühiskonna turvalisuse ja e-demokraatia uuring
EL idapartnerluse riikide infoühiskonna turvalisuse ja e-demokraatia uuring annab ülevaade EL idapartnerluse (IP) riikide (Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene) infoühiskonna turvalisuse ja e-demokraatia oukorrast. Lisaks tuvastab uuring parimad kogemused jagamiseks ja kasutusele võtmiseks teistes IP-riikides või mujal ning teeb poliitikasoovitusi individuaalselt igale IP-riigile e-riigi edasiseks arendamiseks. Uuring on aluseks 4. oktoobril Tallinnas Euroopa eesistumise raames läbiviidava ELi idapartnerluse riikide konverentsi aruteludele.
E-riigi Akadeemia uuringumeeskond külastas perioodil aprill-juuni 2017 kõiki kuut riiki intrevjueerides nii teemaeksperte kui riigi ja kodanikuühiskonna esindajaid. Analüüsil ja soovitusel arvestati ka muude kättesaadavate andmetega teistest uuringutest ja andmebaasidest.
Vastust otsiti küsimustele:
- Millised on silmapaistvamad arengud infoühiskonna turvalisust ja e-demokraatiat puudutavates starteegilistes arengusuundades ning seadusandluses?
- Millised osapooled mängivad olulisimat rolli infoühiskonna turvalisuse ja e-demokrataia koordineerimisel?
E-demokraatia puhul analüüsisime ka, millised on eri riikides kasutusel olevad e-demokraatia lahendused eri riikides ning mida neist õppida.
Analüüsi tulemusena valmisid poliitikasoovitused IP-riikide infoühiskonna turvalisuse suurendamiseks ja e-demokraatia arenguks. Soovitused avaldatakse oktoobris 2017.
E-demokraatia: Ukraina üllatas jõulise arenguga
E-demokraatia valdkonnas tuvastas uuring huvitavaid e-demokraatia lahendusi kõigis riikides. Esiletõstmist väärib Ukraina, kus viimase paari aasta jooksul on toimunud e-demokraatia valdkonnas jõuline hüpe. Koostöös valitsusorganisatsioonidega on moodustatud võrgustikud ja loodud ning kaustusele võetud erinevad valitsemise läbipaistvust ja avatust suurendavad e-lahendused (Prozorro, e-petitsioonid jne).
IP-riikides on veel palju teha, et suureneks üldine teadlikkus e-demokraatiast ja e-lahenduste mõjust ühiskonna arengule. Mida selleks konkreetselt teha, milliseid takistusi ja kuidas ületada – sellest lähemalt oktoobris 2017 ilmuvas uuringus.
Küberturvalisus: Suurüllataja on Gruusia
Vastvalminud ülevaade EL-i idapartnerluse riikide küberturvalisusest näitab, et vajalik on süsteemne ja koordineeritud lähenemine riigi küberturvalisusele. Paljudes aspektides on IP-riigid olnud edukad, kuid leidub ka kitsaskohti. Lähiaastate eesmärgiks peab olema küberturvalisuse võimekuse tasakaalustatud arendamine.
Uuringus hinnati riike 12 riikliku tasandi kompetentside ja 60 indikaatori alusel. Nende alusel võib väita, et baasküberturvalisus, elektrooniline isikutuvastus, arvutipettustele reageerimise võime ja küberkuritegude vastane võitlus on suhteliselt hästi arenenud valdkonnad. Rohkem tuleks IP-riikidel tähelepanu pöörata küberkriisideks valmisoleku parandamisele, riigikaitse võimekuse tõstmisele tegeleda sõjaliste küberohtudega ning rahvusvahelisele koostööle.
Uuringust ilmneb, et Gruusia on teinud märkimisväärseid edusamme küberjulgeoleku valdkonnas ning et küberjulgeolek on neil paremal järjel kui IKT areng üldiselt. Väga hästi on korraldatud küberpoliitiline areng ja küberjulgeoleku hindamine. Samas on ka Ukrainal ja Valgevenel mitmeid kõrgeimal tasemel küberkompetentse. Oktoobris avaldatav uuring annab üksikasjaliku ülevaate olukorrast ja soovitused edasiseks arenguks.