E-edu kohustab Eestit!
Tänavu kogunevad Tallinna e-valitsemise konverentsile infoühiskonna arendajad kõigist ilmakaartest. Eesti on kohtumiseks õige koht, sest oleme jätkuvalt maailma infoühiskonna ja e-valitsemise edendamise lipulaev. Väidan seda uhkusega, vaatamata kriitikute väidetele, et kõik on läbi, sest digiretsept oli tunamullu viis minutit kättesaamatu.
Eesti on valgusaastate kaugusele ette lennanud nii lähematest kui kaugematest naabritest. Sellist massilist digiallkirja kasutamist kõigis eluvaldkondades nagu Eestis ei kohta üheski arenenud ega arenevas riigis. Digiallkirja kasutamine aitab meil säästa vähemalt 2% tööajast. Ja see pole vaid kontoritöötajate privileeg – keegi ei kujuta ju enam ette, et keset tööpäeva tuleks minna panka ülekandeid tegema ja sellele iga nädal tunnikese kulutada. Muide, 2% säästetud tööaega tähendab ka 2% SKTd. Ja kuna me kulutame just 2% sisemajanduse koguproduktist riigikaitsele, siis piltlikult öeldes võimaldab digiallkiri meile riigikaitse. Samuti on Eesti e-riigi selgrooks olev andmevahetuslahendus X-tee tõhustanud infovahetust ametkondade vahel, tehes inimestele asjaajamise riigiga kiireks ja mugavaks.
Välislähetustel küsitakse minu käest tihti, miks on Eesti edukas e-riik? Selget vastust sellele pole, aga ilmselt on tegemist seguga järgmistest asjaoludest.
Protestantlik töörügamise kultuur on meis sügavalt sees, aga juba Vargamäe Andres üritas asju teha tõhusamalt. Oleks temal olnud talumaade digikaart ja GPS, oleks ta saanud neli korda enam sood kuivendada. Teisalt elab meis kõigis väike Oblomov, kes tahaks asjad kiiresti ära teha, et saaks koti peal vedeleda ja (näo)raamatut sirvida.
Ning kuna Maarjamaa seest naftat ei purska, peame tõesti olema kiiremad, nutikamad ja tublimad, et siin maailma veerekese peal ellu jääda. E-riigi ehitamisel on olnud tunda tõelist küünarnuki-tunnet ettevõtjate, ametnike, poliitikute ja akadeemikute vahel, mida muudes eluvaldkondades just tihti ei tunne.
Edu kohustab meid oma saavutusi jagama. E-riigi Akadeemia on juba viisteist aastat Eesti e-edulugu arengumaadega jaganud, koolitanud tuhandeid riigiametnikke eri riikidest ning nõustanud enam kui 60 riigi valitsusi.
Kõrvalt vaadates on huvitav analüüsida, mis ühe või teise riigi valitsust innustab e-riigi arendamisega tegelema. Kui Ukrainat innustab võitlus korruptsiooniga ja valitsemise läbipaistvamaks muutmine, siis Palestiinas on veduriks läbilõigatud territoorium ja inimeste liikumispiirangud. Namiibia valitsust kannustab vajadus hiigelsuurel hõreasustusega territooriumil teenuseid osutada ning Moldovat soov avalikke teenuseid kaasajastada.
30. – 31. mail toimuval Tallinna e-valitsemise konverentsil on fookuses Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani regiooni riikide areng ning Eesti e-valitsemise teadmuse levitamine. Igaühel neist on rääkida oma põnev arengulugu: Namiibia juurutas Eesti ekspertide abiga X-tee laadse andmevahetuslahenduse, mis võimaldab e-teenuste loomist; Botswana hakkas kasutama Nortali väljatöötatud maksuameti lahendust, mis tõhustab ettevõtetelt käibemaksu laekumist; Mosambiik ehitas andmesidevõrke ja juurutas e-valitsemise portaali avalike e-teenuste paremaks osutamiseks ning Cape Verde on loonud tarkvara arenduskeskuse ning 70 e-teenust ning tegeleb hetkel aktiivselt erasektori kaasamisega.
Paljude konverentsile tulevate riikide edulugudes on ka Eestil oma väike, kuid oluline roll täita. Me oleme olnud nõustajad ja innustajad, mõnikord eestvedajad ja mõnikord ka taganttõukajad. Kuid kõige tähtsam tugipunkt teiste riikide valitsustele olnud Eesti ja eestlaste vankumatu usk, et e-riik aitab teha ühiskonna paremaks. Sest arvutile on pagana raske anda altkäemaksu ja arvuti töötab ka siis, kui ametnik juba kodus õndsat und magab.
