Kas haldusreform tugevdab kogukondi?

Kaua kõneks olnud kohaliku halduse reformi üheks komistuskiviks on hirm, et võim kaugeneb inimestest veelgi.  Seepärast on oluline selgeks rääkida, mis põhimõtetel hakkab kohalik võim tegutsema haldusreformi toimudes. Pakun 7 lubadust, millega sidudes saaks kohalik võim hirmu leevendada ja avatust suurendada.

Kohalik võim pole ka praegu kogukondlik

Seni on haldusreformi arutelu keskendunud põhiliselt avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile, mida loodetakse  omavalitsusüksuste liitumisega parandada.  Omavalitsusüksuse elanike arvu alampiiriks on eksperdid pakkunud 5000, mis peaks tagama piisava võimekuse kohalikku elu korraldada. Kuid kas see arv väljendab ka inimeste ühtekuuluvust, mis on kogukondliku identiteedi aluseks? Vaevalt.

Käesoleva aasta alguses avaldatud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014”[1] jõuab järeldusele, et kogukondade suurus ja tegutsemisulatus piirdub enamasti küla, linnades asumiga. Seega ei ole kohapealne avalik võim ka praegu oma olemuselt kogukondlik, vaid tugineb riigi haldusterritoriaalse korraldusega kindlaks määratud esindusdemokraatial. Juba viidatud uuringu kohaselt piirdub kohaliku võimu koostöö kogukondadega  enamasti rahalise toetuse eraldamisega projektide elluviimiseks, sisuline koostöö on vähem levinud. Eriti puudutab see avalike teenuste delegeerimist kodanikuühendustele. Uuring leiab, et vähene kogukondade tähtsuse tunnustamine, kohati lausa negatiivne suhtumine kohaliku võimu poolt on olulisimad põhjused, mis kogukondade tegevust pärsivad.  Vaevalt, et  seejuures on kõige tähtsam valla- või linnavalitsuse asukoht,  kui see, mis põhimõtete alusel võimu teostatakse.

Kohalik demokraatia vajab tänapäevast sisu

Haldusreformi kavandades on vaja anda kohalikule demokraatiale sisu, mis toidab ja elavdab kogukondlikku aktiivsust ning aitab säilitada inimväärset elu kõikjal Eestis.  Selleks võiks olla avatud valitsemise põhimõtete omaksvõtt ja sihikindel rakendamine kohaliku võimu teostamisel.

Avatud valitsemine lähtub arusaamast, et  võim ja kodanikud on partnerid avaliku võimu teostamisel.  Nagu igasugune koostöö puhul, on ka siin oluline selgeks rääkida vastastikuse koostöö printsiibid ja nende elluviimise korraldus.  Arutelu pole õnneks vaja alustada tühjalt lehelt, sest E-riigi Akadeemia on koostöös mitmete valdade ja linnadega sõnastatud nii põhimõtted kui ka kohaliku võimu lubadused oma tegevust vastavalt korraldada.

Avaliku valitsemise põhimõtted ei ole „raketiteadus“, vaid üpris iseenesest mõistetavad printsiibid, millele saab ehitada vastastikuse  partnerluse ja koostöö.  Siin need on, avatuna lihvimiseks ja täiendamiseks.

• Tunnustame kohalike inimeste omaalgatuslikku ja vabatahtlikku osalemist oma paikkonna elu küsimuste arutamises ja lahendamises kui demokraatliku ühiskonnakorralduse olulist osa.
• Austame kõigi kodanike ja nende ühenduste põhimõttelist võrdsust osalemisele ja taotleme võimalikult laia isikute ringi kaasatust.
• Kujundame ühiselt ja järgime kogukonna ja kohaliku omavalitsuse partnerluses koostöö häid tavasid, lähtudes avatuse, usalduse, sallivuse, paindlikkuse ja teise poole eripära tunnistamise põhimõtetest.
• Austame partnerite erinevaid ja vastastikku täiendavaid rolle ning tunnustame üksteist ja volitatud esindajaid.
• Teame, et partnerlus kogukonnaliikmete ja kohaliku omavalitsuse vahel võimaldab otstarbekat koostööd ning ülesannete jaotust avalike huvide paremaks järgimiseks ning tunnistame, et hea koostööga käivad kaasas kohustused ja õigused.

Eeldusel, et loetletud põhimõtted võetakse aluseks kohaliku võimu teostamisel, on sõnadelt vaja kiiresti jõuda tegudeni. Selleks tuleb kõigepealt saavutada  võimuesindajate valmisolek oma senist tegevust kriitiliselt hinnata ja seada eesmärgid muutusteks.  Avatud valitsemisele üleminekul oleks toeks, kui avalik võim seoks end järgneva 7 lubadusega, mis on samuti sõnastatud koostöös avatust väärtustavate partneritega.

1. Teostame võimu läbipaistvalt ning parandame kohaliku võimu tegevust puudutava teabe kättesaadavust kasutades selleks erinevaid  teavitusviise.   Avaldame teavet ettevalmistamisel olevate otsuste ja  eelarvevahendite kasutamise kohta,  teavitame aktiivselt kodanikke neile huvipakkuvatest teemadest ning järk-järgult leiame viise avatud andmete põhimõtete kasutamiseks kohalike andmekogude loomisel ja haldamisel.
2. Algatame varakult dialoogi elanike ja kogukondadega neid puudutavate otsuste ettevalmistamiseks, leppides kokku suhtluskanalid ja arutelude vormi. Eelistame avatud protsesse, millega saavad huvilised liituda ning kasutame dialoogi ja osaluse võimaldamiseks uuenduslikke meetodeid, sealhulgas tehnoloogilisi võimalusi.
3. Ergutame kohalikku algatust, toetades rahaliselt või muul viisil kodanikuettevõtmisi ja vabaühenduste võimekust. Eelarveraha suuname vabaühendustele selgetele põhimõtetele tuginedes ja läbipaistvalt.
4. Koostöös kohaliku võimu ja vabaühendustega arendame avalikke teenuseid ja nende kasutajakeskset osutamist.
5. Pöörame erilist tähelepanu noorte osaluse ja omaalgatuse ergutamisele, et kasvatada kogukonnatunnet ja arendada demokraatliku ühiselu harjumust.
6. Võitleme leppimatult korruptsiooniga, loome koostöös kogukonnaga tingimused selle ennetamiseks.
7. Edendame kohalike elanike juurdepääsu internetile ja oskust seda turvaliselt kasutada.

Üsna peatselt peaks vabariigi valitsus  riigihalduse ministri Arto Aasa ettepanekul arutlusele võtma kohaliku halduse reformi kontseptsiooni.  Loodetavasti pole veel hilja lülitada  reformi eesmärkide hulka üleminek kogukondi ja kodanikke kaasavale avatud valitsemisele. Mida meil kõigil sellest võita oleks, arutlevad Ühisnädalal avafoorumil Rakveres omavalitsuste juhtimise eri tahkudega kokku puutunud inimesed.

[1] Peeter Vihma, Madle Lippus (2014) Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant. http://www.linnalabor.ee/failid/n/52b5698cef1431087333dbf84a56380f