Mari Pedak: Töötukassa naasis „spravkade“ ehk tõendite ajastusse
Töötukassa naasmine „spravkade“ehk tõendite ajastusse on tõsine väljakutse e-riigi edendajatele.
Töötukassa naasmine „spravkade“ehk tõendite ajastusse on tõsine väljakutse e-riigi edendajatele. Ajal, kui meil on olemas hetkel veel maailma parim automaatsete päringute süsteem, peavad puudega inimesed minema samm tagasi ja hakkama ise tõendama oma puuet. Ja millega? Plastikkaardiga, millel puuduvad igasugused turvaelemendid ja mille tootmise püsti panemine maksab ainult sadu eurosid.
Kuna plastikaardi näol on tegemist olematu turvatasemega, siis miks mitte kasutada lihtsalt mingit app’i. Eesti mobiililahenduste tootjatele on see kindlasti jõukohane ülesanne.
Täiesti reaalne oleks ka juba kasutusel oleva teise ID-kaardi ehk digi-ID kiibile puudeastme salvestamine ning seda NFC-tehnoloogia abil puutevabalt lugeda. Juba on edukalt läbi viidud katsetused ja uuendatud kaardi prototüübi abil saab oma isikut tõestada nii mobiiltelefonis kui tahvelarvutit kasutades. Teenuseosutaja saaks infot lugeda näiteks mobiiltelefoni abil, aga kui ka seda võimalust teenuseosutajal pole, saab puudega inimene oma telefoni abil kaardi lugemist võimaldada.
Õige, praegu seadused ja määrused seda kõike ei luba. Aga need kõik on kirjutatud inimeste (loe: reeglina ministeeriumide ja ametite) poolt. Selge on see, et nuputamist vajavad nii õigusaktid kui tehnoloogilised lahendused. Jääb ainult teha ettepanek luua võrdsed võimalused kõigile inimestele tõestada Eestis oma õigusi.
Mari Pedak
E-riigi Akadeemia elektroonilise identiteedi ekspert
Arvamuse aluseks olev artikkel: Töötukassa asub väljastama töövõime vähendamist nõutavaid kaarte (2016)
Loo järg: Ministeerium töötab välja ID-kaardi põhise lahenduse (2016)