Open search
Ligipääsetavus

Saame tuttavaks: Eesti e-riigi “isa” Uuno Vallner

Paljud Eesti e-riigis elementaarsed asjad, millele Eesti e-riigi edu täna rajaneb, on olnud Uuno Vallneri “kätetöö” ja “mõttetöö vili”: X-tee, avalike e-teenuste portaal eesti.ee, e-valimised jpt.  Panuse eest Eesti e-riigi arengusse pälvis Uuno Vallner Eesti Vabariigi presidendilt Eesti 100. sünnipäeva puhul Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Sel puhul teeme tagasivaate meie vahva kolleegi – Uuno Vallneri tegevusele nii Eestis kui maailmas. Ja uskuge – see on võimas!

uuno_vallner_2017_1

Uuno Vallner on olnud osaline pea kõigi tänapäeval nii iseenesestmõistetavateks muutunud e-teenuste loomisel Eestis. Näiteks valmis maailma esimene avaliku sektori veebilehekülg tema juhtimisel. Tegemist oli Eesti valitsuse veebilehega ja seda juba aastal 1993. Samuti lõi ta 90.aastate keskel Eesti valitsuse esimese dokumendihalduse süsteemi ja eelnõude jälgimise süsteemi ning tegi kõik Eesti õigusaktid veebist leitavaks veebilehel riigiteataja.ee. Ta on olnud ka eesti.ee portaali – kodaniku ja riigi kohtumispaiga tegija Internetis ning esimeste valitsuse veebilehtede valitsus.ee, riik.ee, peaminister.ee looja. Uuno vedas e-valimiste kontseptsiooni valmimist ning tegeles koosvõime raamistike väljatöötamisega.

Aasta inimese tiitli pälvis Uuno Vallner juba 2002. aastal ITL-ilt (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit) teenete eest Interneti Eestisse toomisel, X-tee ja eesti.ee loomisel ja riigisektoris vabavara (UNIX-tehnoloogia) kasutusse võtmisel, mis aitas kõvasti kokku hoida toona niigi õhukest IT-kulude eelarvet.

Nagu oma laps: X-tee

Uuno Vallner peab olulisimaks X-tee aluseks oleva kontseptsiooni väljatöötamist ja tegevust meeskonnas, kes juurutas Eestis X-tee. “Meie põhimureks kujunes, kuidas leida ressursse andmevahetuse tagamiseks erinevate andmekogude vahel. Tekkis idee luua standardne lahendus, mis oleks rakendatav kõikide süsteemide jaoks. Kui maailma tekkis XML, siis asusin ellu viima mõtet, et riigi andmebaasid võiks kokku leppida info vahetamiseks XML formaadis,” selgitas Uuno geniaalse idee tagamaid.

2001.aastal valmiski Eestis ja mitmel pool maailmas kanda kinnitanud andmevahetusplatvorm X-tee. Nimi viitas nii XML-formaadile, hullumeelsele ideedele (parelleel populaarse sarjaga “X-files”), andmete ristkasutusele ja erinevate lahenduste ja huvide kohtumispaikale. Uuno ütles, et Cybernetica ASil oli suur mõju X-tee loomisele. “Nad tegid sellele keskele logide aheldamise osa, mida võib pidada praegu ülipopulaarse „blockchain“ üheks esmakasutuseks maailmas,” rääkis ta.

uuno_vallner_2018

X-tee tegijad: Aleksander Reitsakas, Ahto Kalja, Uuno Vallner

 

Suurim väljakutse: masinad osaku eesti keelt

Andmete masinloetavusega on tegelenud Uuno juba 1980. aastatest alates, kui kaitses doktorikraadi. Ta peab suurimaks väljakutseks Eestile järgmisel 15 aastal, kuidas õpetada masinaid mõistma eesti keelt. “Oleme jõudmas olukorda, kus masinad ei tegutse enam tehniliste vidinatena, vaid on suutelised üle võtma intellekti eeldavad tegevused. Kuid selleks on vaja esitada teave masinale masinloetavalt. Lisaks tehnilisele lahendusele vajavad Eesti infosüsteemid ka semantilist andmevahetuskihti. Kui suurkeelega riikide kultuuriruumis tekitakse vastav keskkond suurte riikide eestvedamisel automaatselt, siis Eestil on lisaülesandeks esitada andmed Eesti kultuuriruumi toetaval viisil. See tähendab, et masinad peaksid aru saama eesti keelest ja olema eestimeelsed, st kasvõi surema Eesti eest. Semantilise kihi loomine võiks olla järgmise 15 aasta põhiline väljakutse!” leidis Uuno.

 

E-riigi looja ei puhka

Tänavu 71-aastaseks saav Uuno töötab E-riigi Akadeemias. Tema teadmised ja kogemused kuluvad nüüd marjaks ära mujal maailmas. Ta on nõustanud X-tee juurutamist Kõrgõzstanis,  Fääri saartel ja Kaimanisaartel, andnud Mauritiusele soovitusi andmevahetuse arhitektuuri ja poliitika kujundamisel ning Armeeniale e-riigi portaali loomise asjus. Euroopa Liit on tema abiga saanud paremini armu andmete korduvkasutusest tulenevatest kasudest. Eesti e-riigi looja ei puhka.