Linnar Viik: Infoühiskond on alles astumas oma esimesi samme

2002. aasta lõpukuudel vormistasid kolm meest Linnar Viik, Ants Sild ja Ivar Tallo oma mõtte, asutades E-riigi Akadeemia. Mõttekeskuse, mis nõustab infoühiskondade loomist. Järgnevas intervjuus räägib akadeemia meeskonnaga taasliitunud Linnar Viik, miks akadeemia sai loodud, mis võlub teda akadeemia tegemistes ning millisena näeb meie tulevikku.

 Miks asutasite just akadeemia?

Akadeemia meie nimes on austusavaldus algsele teadmiste ning oskuste levitamise viisile antiikses Ateenas ning samas ka sisuline lähenemine meie tööle – olime asutamise ajaks (toim. 2002. aastaks) mõistnud, et ilma kohapealsete oskuste, kogemuste ja teadmisteta ei suudeta kuskil edukat infoühiskonda ehitada. Ühtlasi olime (ja olen senini) seda meelt, et infoühiskond ja sellega kaasnev on alles astumas oma esimesi samme ning pole riike või regioone, kes oleks teistest valgusaastate kaugusel ja püüdmatult eest ära liikunud.

Ühes sellega tasub tõdeda, et e-riigi ja infoühiskonna teemades puudub üks ja õige teekaart ning kõrva taha tuleb panna tõsiasi, et kohalikud sotsiaalsed, kultuurilised ja seadusandlikud aspektid mängivad alati tehnoloogiatest olulisemat rolli. Eesti lähenemine ei ole parim kõigile, igaühel on oma “õige” lähenemisviis ja eriti huvitavaks teeb meie üleilmse infoühiskonna just võimalus eri riikide lähenemisi tundma õppida ning neist endale motivatsiooni ning uusi ideid leida.

Kas toonased mõtted on tänaseks teostunud?

E-riigi Akadeemia arengus on võimalik esile tuua mitmed erinevad etapid. Asutamisel oli Akadeemia fookuses Eesti senise kogemuse jagamine teiste siirderiikidega. See tähendas peamiselt Eesti kogemuse kaardistamist ning hulgaliselt koolitus- ja nõustamistegevusi.

Järgmiseks etapiks on pikaajalisem strateegiline koostöö ja nõustaja roll mitmete riikide ja nende konkreetsete olulisemate valdkondade arendamisel.

Uueks etapiks on aga mitte pelgalt Eesti või E-riigi Akadeemia teadmiste ja kogemuste vahendamine, vaid uute partnerlussuhete ja paljudes muudes riikides toimunud edukate algatuste vahendamine järgmistele huvilistele.

Meie roll seejuures on endiselt pikaajalise strateegilise koostöö juhtimine ja haldamine, kuid tegevuses saavad senisest olulisemal määral kaasatud eksperdid ja organisatsioonid muudest riikidest. Nii nagu omal ajal tundus Ukrainale ja Moldovale, et neil on tänu ühisele lähiajaloole enam õppida Eestilt kui mõnelt arenenud riigilt, on olukord tihtilugu samasugune Aafrikas või Aasias, kus oma piirkonna tasandil on palju teineteiselt õppida ning tihtilugu rohkem kui teistsuguse kultuuri ja sotsiaalse kontekstiga Euroopa riikidelt.

E-riigi Akadeemia meeskond on kogemustelt rahvusvaheline, õppinud ja omandanud kogemusi erinevates maailma piirkondades. Samas on senisest suurem rahvusvahelise kogemuse vahendamine, samuti oma partnerite juurde pikemaajalise kohapealse võimekuse loomiseks vaja senisest suuremat ja rahvusvahelisemat tiimi.

Mida on digitehnoloogia muutnud avalikus halduses 15 aasta jooksul?

Võrreldes aastatuhande vahetusega hakkab avaliku halduse digitaalsete lahenduste osas silma päris mitu muutust. Neist suur osa on seotud tehnoloogia arenguga ja valitsuste suhtumisega digilahenduste kasutamisesse. Esmane ignorants on asendunud huviga, huvi asendunud sooviga midagi korda saata. Sellele on paljudes riikides järgnenud pettumine, et lahendused ei teki üleöö ja kampaania korras ning praeguseks on valitsuste prioriteetide seas üha läbivamalt näha digilahenduste kasutamine pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Kindlasti on kasvanud kasutatavate süsteemide võimekus, kuid paraku ka keerukus ning kohaliku kompetentsi osakaal on muutunud vältimatuks, et keerulisi infosüsteeme arendada ja hallata.

Eraldi teemaks on kasvanud viimase 15 aasta jooksul ka küberohud ning nendega arvestamine. Viimaseks võiks esile tuua ka selle, et esmaseks digitehnoloogiaks kasutajatele pole mitte enam internetiga ühendatud arvuti oma klaviatuuri, hiire ja monitoriga, vaid nutiseade.

Enamust neist muudatustest, eelkõige tehnoloogia arengut puudutavat ei osanud me ette näha ning üha keerulisemaks muutub ka järgmiste tehnoloogia põlvkondade edu ennustamine. Sellises olukorras on veelgi olulisem pikemaajaliste visioonide ja eesmärkide seadmine viisil, kus ei oldaks sõltuvad ühest tehnoloogia arengutsükli hype’st.

Too üks märksõna, mis iseloomustab sinu jaoks tänast E-riigi Akadeemiat?

Kvaliteet.

Milline on Sinu soov akadeemiale eesolevateks aastateks?

Rahvusvahelistugem ja võrgustugem! E-riigi Akadeemia portfell täieneb kindlasti uute valdkondade teadmusega. Olukorras, kus IKT on kõiki valdkondi läbiv ning teineteisega läbi põimunud, peab ka selle valdkonna kompetentsi- ja nõustamisvõimekus läbima mitmeid valdkondi.