Tallinlased: suurim õhusaastaja on transport, suurim kannataja elanike tervis ja keskkond
Veebruarist märtsini tallinlaste seas läbiviidud veebiküsitlusest ilmnes, et suurimaks õhusaastajaks peetakse transporti ning suurimat kahju tekitab õhusaaste vastajate hinnangul tervisele ja keskkonnale. Samas selgus, et elanikel napib teadmisi õhusaastest. Üle poole (59%) vastajatest hindas oma teadmisi keskpärasteks ning ainult iga neljas heaks.
Koosloome järgmises etapis, mis kestab 30.juunini, on tallinlased oodatud veebiplatvormi vahenduse tegema ettepanekuid, kuidas vähendada õhusaastet Tallinnas ning kuidas kaitsta end õhusaaste kahjulike mõjude eest. Ettepanekuid saab teha koosloomeplatvormil https://tallinn-code-europe.yrpri.org/
Küsitluse läbiviija Kristina Reinsalu sõnul näitab küsitlus, et tallinlastel on murekohti, mis eeldavad linnajuhtide teadlikku tegevust õhukvaliteedi parendamisel ja elanike teadlikkuse tõstmisel.
„Ilus on mõelda Tallinnast kui rohepealinnast, kuid küsitlus tõi välja teistsuguse Tallinna. Linna, mille elanikke vaevab saastunud õhk nagu paljudes Euroopa pealinnades. On oluline, et linnavalitsus teadvustaks õhukvaliteedi olukorda ning tegutseks sihipäraselt selle parendamiseks,” märkis Reinsalu.
Samuti tuleb linnaametnikel tegeleda elanike teadlikkuse tõstmisega õhusaastest ning selle mõjudest. „Elanikel pole piisavat infot linna õhus olevate saasteainete ning nende mõju kohta. Samuti võiks linn jagada näpunäiteid, kuidas elanikud saaksid ise oma tegevusega vähendada õhusaastet või kaitsta end transpordi ja tööstuse tekitatud saaste eest,“ lasus Reinsalu.
Küsitluses osalenute hinnangul on õhusaastel on suurim mõju tervisele (36% vastanutest) ja keskkonnale (35% vastanutest), kuid välja toodi ka mõju majandusele ja sotsiaalsele keskkonnale.
Avatud vastustest mainiti õhusaaste negatiivse mõjuna ära ka mürareostust, linna kuvandi halvenemist, ehitiste rikkumist, kinnisvara väärtuse kahanemist ning elukvaliteedi halvenemist. Samas märkis 10% vastajaist, et pole õhusaaste kahjulikku mõju kogenud.
Suurimateks õhusaastajateks pidasid vastajad transporti (91 vastajat valis pingereas esimeseks), tööstust (70 vastajat valis pingereas esimeseks) ning ahikütet (51 vastajat valis pingereas esimeseks).
Avatud vastustes tõid tallinlased välja järgmised probleemkohad:
- Linna läbivate magistraalide (näiteks Narva maantee, Liivalaia tänav) juures on õhk tolmune ja saastunud. Tolmu on palju kevadel ja soojade ilmadega.
- Rohelust on linnas vähe, see on olnud linnaplaneerimisel madal prioriteet, tänavad on loodud autodele, inimesed on vähem olulised. Linnas on liiga palju autosid.
- Kesklinnas on heitegaase liiga palju, õhk on ebatervislik.
- Nõmme kõige suuremaks probleemiks on vanade küttekolletega kütmisel tekkiv suits ja õhusaaste. Ka Koplis on sama probleemi märgata.
- Väga palju elumaju asub otse sõiduteede ääres. Lisaks õhusaastele on ka müratase üle normi.
- Vanade majade lammutamisest tekkinud mustus ja tolm levib õhus ümberkaudsetele hoonetele ja pargitud autodele.
- Põhja-Tallinnas on tihti õhus tunda mingite kemikaalide lõhna, mis tulevad ilmselt sadamast ja tööstusest.
- Väo karjäär saastab õhku Tallinnas üle igasuguste normide ja tekitab mürareostust.
- Tallinna külje all, Muugal, on kohutav hais.
- Õhku saastavate peenosakeste kohta ei ole adekvaatset infot, see on vananenud.
Tallinlased on õhusaastet kirjeldanud enamasti sõnaga tolm, hais, tappev, nähtamatu, mustus, halb lõhn.
Õhupuhtuse teemalise küsitluse viis läbi e-riigi akadeemia koosloome projekti „Co-deciding Europe“ raames vahemikul 9.02 – 31.03.2022. Küsitluses osales 296 inimest. Küsitluse eesmärgiks oli saada teada, mida elanikud arvavad õhupuhtusest Tallinnas, ning kavandada selle alusel koosloome järgmised etapid, et leida lahendusi õhusaaste ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks.
„Co-deciding Europe“ projekti eesmärgiks on arendada elanike koosloomelise poliitikakujundamise oskusi ja teadmisi 5 Euroopa linnas, sh Eestis. Koosloome teemaks on õhukvaliteet Euroopa linnades. Projekt kaardistab elanike hinnanguid kodulinna õhukvaliteedile, kutsub pakkuma lahendusi õhukvaliteedi tagamiseks ning teeb sellest tulevaid seadusettepanekuid linnavalitsusele ja Euroopa poliitikakujundajate jaoks.
Projekt kestab 2022. aasta vältel ning selles osalevad lisaks Tallinnale viis Euroopa linna: Ateena (Kreeka), Riia (Läti), Lissabon (Portugal), Burgas (Bulgaaria) ja Budapest (Ungari). Eestis viib koosloometegevusi läbi e-riigi akadeemia. „Co-deciding Europe“ projekti toetavad Island, Liechtenstein ja Norra EEA and Norway Grants piirkondliku koostöö toetusfondi kaudu.