Valmis uuring biomeetriliste ja biograafiliste andmete kasutuse seadusandlusest
E-riigi Akadeemia osalusel valmis uuring biomeetriliste ja biograafiliste andmete kasutuse seadusandlusest ning ettepanekud Eesti identiteedipoliitika edasiseks kavandamiseks ja elluviimiseks.
Rakendusuuringu eesmärk oli saada ülevaade Euroopa Liidu (EL) ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise seadusandlusest ning selgitada välja, kuidas on korraldatud nende andmete ristkasutamine avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes. Uuringu tulemusi kasutab Siseministeerium Eesti identiteedipoliitika kavandamisel ja elluviimisel.
Uuring hõlmas üheksat ELi liikmesriiki: Eestit, Austriat, Hollandit, Läti, Portugali, Rootsit, Saksamaad, Soomet ja Suurbritanniat, ning kahte Schengeni lepinguga ühinenud riiki: Norrat ja Šveitsi.
Uuringu tulemusena valmisid ettepanekud Eesti identiteedihalduse valdkonna täiustamiseks. Olulisemad soovitused olid järgmised:
1) Eesti e-riigi eduloo üks nurgakive on tugev tsentraliseeritud identiteedihaldus, mis põhineb unikaalsele isikukoodile, usaldusväärsetele identiteediskeemidele ja isikutunnistuse kohustuslikkusele. Eesti peab jätkama oma seni edu toonud identiteedihalduse mudeliga.
2) Eestis tuleks reguleerida isikutuvastamise üldpõhimõtted seaduse tasandil ja alamate õigusaktide süsteemina, koostada avaliku ja erasektori asutuste jaoks isikutuvastamise head tavad ja identiteedihalduse sõnastik.
3) Kirjeldada Eestis väljakujunenud identiteedihalduse alane tööjaotus ühes dokumendis.
4) Käsitleda Euroopa Liidu e-identimise koostöövõrgustikku kuuluvaid Eesti kontaktpunkte Eesti identiteedihalduse osana.
Rakendusuuringu tellis Siseministeerium ning rahastas Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Siseministeerium.
Uuringu koostasid: Helar Laasik (De Sapientia Partnerid OÜ), Katrin Nyman-Metcalf, PhD (E-riigi Akadeemia SA), Mari Pedak (E-riigi Akadeemia SA) ja Jekaterina Tšikova (Krabu Grupp OÜ).
