Uuring: Keenia digivalmisolek

Keenia Vabariiki peetakse Ida-Aafrika digiliidriks, nimetades teda sageli Ränisavanniks. Tuginedes oma heale taristule, üliedukale mobiilse raha teenusele ja suurele valikule üldsusele kättesaadavatele elektroonilistele teenustele, on Kenya astunud järgmise sammu, kinnitades arengukava digimuutuste elluviimiseks aastatel  2022–2032. Käesolev uuring tõukub arengukavast ja pakub vastuseid küsimusele, kuidas ehitada üles ökosüsteem, mis toetaks tõhusalt Keenia riikliku digiarengukava elluviimist.

Uuring annab ülevaate Keenia digivalitsemise hetkeseisust ja pakub võtmevaldkondade tõhusama toetamise ideid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Aruanne põhineb ametlike dokumentide läbivaatamisel ja intervjuudel, mis viidi läbi enam kui tosina inimesega avalikust sektorist, ärisektorist, akadeemilistest ringkondadest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest.

Keenia digivalmiduse uuringu soovitused on järgmised:

• Parem strateegiline ja operatiivne koostöö, mis hõlmab strateegiliste dokumentide lühiajaliste rakenduskavade väljatöötamist, kõrgetasemelise diginõukogu moodustamist riigi digikava süvalaiendamiseks kõigisse sektoritesse, valitsuse rahvusvahelise koostalitlusvõime eest vastutava isiku ametikoha loomist, kõikehõlmava juriidilise läbivaatuse läbiviimist ning tugevat rõhuasetust strateegilisele teabeedastusele digitaalse juhtimise kohta;
• Koostalitusvõime tagamine algab infovarade ja -teenuste ajakohase inventuuri läbiviimisest ning andmete haldamise põhimõtetes kokkuleppimisest ja kulmineerub kohustusliku andmevahetuskihi rakendamisega, et tagada ladus andmevahetus erinevate registrite ja infosüsteemide vahel;
• Digitaalset isikutuvastust ja digiallkirju tuleks käsitleda avalike teenuste arendamise põhikomponendina ning neid saab täiendavalt toetada kaasava ja inimeste õigustest lugu pidava riikliku autentimissüsteemi loomisega;
• Digioskused on mis tahes digiteerimise nurgakivi – digivalmiduse mudel aitaks paremini hallata avaliku sektori pidevalt muutuvaid vajadusi, ent samaväärset tähelepanu tuleb pöörata ka laiema avalikkuse digioskuste taseme tõstmisele;
• E-osalus ja kaasamine on minevikus osutunud lõksuks. Vastutav avaliku sektori organisatsioon peaks töötama välja selged kaasamissuunised, et kaasata digiteerimise aruteludesse ja plaanide elluviimisesse kõik asjaomased osapooled. Selleks, et digiteerimisest oleks kasu kõigile, peab valitsus olema avatud ja kaasav eestvedaja;
• Head tavad mujalt maailmast näitavad teed ning on abiks ka plaanide rakendamisel.  Rahvusvahelises koostöös peitub suur väärtus – nii regioonisiseselt rahvusvaheliste teenuste abil digimajanduse tugevdamiseks kui ka rahvusvahelisel tasandil kahepoolsete suhete või suuremate partnerlussuhete, näiteks algatuse Team Europe kaudu.

Raporti koostasid e-riigi akadeemia e-valitsemise eksperdid: Marit Lani, Karin Rits, Raimo Reiman, Piret Saartee, Priit Vinkel, Hauke ​​Claus Schulz ja Arvo Ott.