Biomeetriliste ja biograafiliste andmete õiguslikud regulatsioonid ELi riikides

Rakendusuuringu eesmärk oli saada ülevaade Euroopa Liidu (EL) ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise seadusandlusest ning selgitada välja, kuidas on korraldatud nende andmete ristkasutamine avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes. Uuringu tulemusi kasutab Siseministeerium Eesti identiteedipoliitika kavandamisel ja elluviimisel.

Uuring hõlmas üheksat ELi liikmesriiki: Eestit, Austriat, Hollandit, Läti, Portugali, Rootsit, Saksamaad, Soomet ja Suurbritanniat, ning kahte Schengeni lepinguga ühinenud riiki: Norrat ja Šveitsi.

Uuringu tulemusena valmisid ettepanekud Eesti identiteedihalduse valdkonna täiustamiseks.

Rakendusuuringu tellis Siseministeerium ning rahastas Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Siseministeerium.

Uuringu koostasid: Helar Laasik (De Sapientia Partnerid OÜ), Katrin Nyman-Metcalf, PhD (E-riigi Akadeemia SA), Mari Pedak (E-riigi Akadeemia SA) ja Jekaterina Tšikova (Krabu Grupp OÜ).