Riikliku küberturvalisuse indeksi metoodika uuendus

Küberturvalisusega tegelemiseks on viimastel aastatel olnud globaalselt mitmeid ajendid. Koroonapandeemia kiirendas üleminekut võrguteenustele ja kaugtööle, suurendades küberturvalisuse tähtsust. Venemaa sõda Ukrainas aga näitas, et küberrünnakutest on saanud sõja lahutamatu osa. Vastupidavus varitsevate küberjulgeolekuohtudega tegelemiseks on muutunud riikide jaoks ülioluliseks. 

Sellest tulenevalt on suurenenud vajadus usaldusväärse vahendi järele, millega mõõta ja suurendada riigi küberjulgeoleku võimekust. Riiklikku küberjulgeoleku indeksit (NCSI) peetakse rahvusvahelistes küberaruteludes pädevaks ja mõjukaks panustajaks, suunates riike uurima oma küberkaitsevõimet ja ehitama usaldusväärseid infoühiskondi. NCSI on ka tõhus abivahend arenguabiprojektide jaoks, mille eesmärk on toetada digitaalsete ühiskondade loomist.

NCSI hindab riikide küberturvalisuse taset 12-s valdkonnas, mis omakorda jagunevad strateegia, ennetuse ja reageerimise tasandiks. Indeks sisaldab 49-t näitajat tulemuslikkuse hindamiseks, mis hõlmavad juhtimist, rahvusvahelist õigust, pilveteenuseid, juhtumite aruandlust ja palju muud. Indeks aitab digiarengu ja küberturvalisuse näitajate põhjal riike võrrelda ning küberturvalisuse koostöövõimalusi tuvastada.

Projekt tugineb varasematele algatustele ning NCSI ajakohastatud metoodikale. eGA eksperdid jätkavad NCSI kontaktvõrgustiku haldamist, riikide profiilide uuendamist, indeksi veebisaidi arendamist ja indeksi tutvustamist huvirühmade seas.

Riikliku küberjulgeoleku indeksi (NCSI) arendamist ja uuendamist on läbi aastate toetanud ja rahastanud Eesti Välisministeerium.