Kokkuvõte Arvamusfestivali arutelust “Milline on omavalitsus 2.0?”

Kokkuvõte Arvamusfestivali arutelust  “Milline on omavalitsus 2.0?”

Laupäeval, 13.08 kell 13.00 kutsusime Arvamusfestivalil osalejaid Riigi potentsiaali alale kaasa mõtlema unistuste omavalitsuse ja omavalitsuse 2.0 üle. Ajendiks Eestis läbiviidav haldusreform, mis on tekitanud võimu kaugenemise hirmu. Samas usume, et tehnoloogiat nutikalt kasutades võiks ka kogukonna ja kohaliku võimu suhtlus ja ühine otsustamine hoopis uuele tasemele tõusta.

Mõttevahetust juhtisid ja teemasid kommenteerisid Lauri Läänemets (Väätsa vallavanem), Liia Hänni (eGA), Madis Kallas (Kuressaare linnapea), Väino Tõemets (RM) ja Kurmet Müürsepp (Eesti Maaomavalitsuste Liidust) ning Hannes Astok (eGA).

Arutelus kõlanud osalejate mõtted toome ära alljärgnevalt.

Milline on minu unistuste omavalitsus?

• Oluline on kooli säilimine igas omavalitsuses.
• Omavalitsus, kes kaasab kõiki elanikegruppe ja erinevates piirkondades elavaid inimesi.
• Omavalitsus, kes pakub kaasaegseid e-teenuseid.
• Omavalitsus, kellel pole võlakoormat ja saab tegutseda vabalt.
• Omavalitsus, kes pakub võimalust internetikeskkondade vahendusel osaleda.
• Omavalitsus, kes sekkuks vaid siis, kui vaja. Ei kaasaks üle.
• Omavalitsus, kus tegutseb ärksate inimeste kogukond.
• Omavalitsus, kes tegutseks asjalikult, ilma liigse palaganita.
• Omavalitsus, kelle jaoks e-teenused pole eesmärk omaette, kuid inimesed on.
• Omavalitsus, kes on näoga inimeste poole.
• Omavalitsus, kelle jaoks poleks olulised piirid, vaid koostöö lahenduste nimel.
• Omavalitsus, kus vallavanem külastaks ka ääremaid.
• Omavalitsus, mille tegevus on läbipaistev ja arusaadav.
• Omavalitsus, mida on just nii palju, kui vaja, ja siis, kui vaja.
• Omavalitsus, kes kaasaks selleks, et paremaid otsuseid teha.
• Omavalitsus, kes oskaks nii hästi administreerida, kuid oleks ka arengule suunatud.

Kuidas ma soovin ja saan osaleda omavalitsuse elu korraldamises ja otsuste langetamises?

• Unistuste omavalitsuse teostumiseks on vaja ka unistuste kodanikke, kes on ise aktiivsed otsustustes kaasa lööma.
• Praegused omavalitsused on esindusdemokraatia poole kaldu. Omavalitsused peaks lähtuma arengukavadest, mitte erakondade huvidest.
• Kogukonnad võiks koonduda, et osata paremini oma huve esindada ja neid kaitsta.
• Omavalitsustes on sageli aktiivsete inimeste põud. Vaja neid tagant tõugata, et potentsiaal ära kasutada.
• Võiks rakendada tagatisraha skeemi umbusaldamise korral: kui keegi soovib avaldada umbusaldust vallavanemale/linnapeale/volikogu liikmele, siis paneb mängu tagatisraha. Kui umbusaldus läbi kukub, siis seda tagatisraha tagasi ei saa, ja seeläheb omavalitsuse arengufondi. Kui umbusaldusavaldus läbi läheb, siis saab algataja raha tagasi (lisaks soovitud muutusele kohaliku võimu tasandil).
• Kogukonnad võiks olla esindatud külavanema näol.
• Kohalikel valimistel peaks kogukond lähtuma valiku tegemisel rohkem kandidaadi senisest aktiivsusest ja reaalsetest tegudest ja vähem sugulus-ja sõbrasuhetest.
• Kaasamisel peab olema tulemus.
• Kaasamine ja ka osalemine on ajamahukas, tuleks motiveerida osalejaid. Üheks motivtsiooniks on, et jõutakse tulemuseni ja sellest antakse osalejatele ka teada.
• Omavalitsuses peaks olema rohkem ekspertteadmist.
• Teadlikum valijakäitumine: omavalitsust juhivad inimesed, keda sinna ise valime. Peaksime juba valides olema kriitilise meelega ja valima parimad eksperdid, mitte tuttavad.
• Kodanikuaktiivsuse ja tehtud ettepanekute eiramine demotiveerib ja võõrandab kohalikust juhtimisest.
• Inimesi motiveerib kõige rohkem kriis või õigusriive. Tavaolukorras ei soovita osaleda oma kodukoha arendamises.
• Omavalitsuste juhid võiks ääremaa elanike paremaks informeerimiseks ja kaasamiseks minema ise kohapeale, korraldama nö külade tuure.
• Pole ühtset mudelit kaasamiseks, see tuleb kodanikel ja omavalitsusel koos leida.

Mida ma ootan omavalitsuste teenustelt, mis kujul neid tarbida soovin?

• Koostöö teenuste pakkumisel kogukonnaga ja teiste omavalitsustega.
• Omavalitsus peab olema ise aktiivne teenuste pakkumisel, mitte ootama, et inimesed tulevad teenust küsima.
• Väikestel omavalitsustel on ressursi ja oskusteabe puudus teatud teenuseid pakkuda (nt lastekaitsetöötaja).
• Osad teenused peavad jääma kodu lähedalt kättesaadavaks, osad võivad koonduda keskustesse, et tõuseks nende kvaliteet.
• Omavalitsustel pole infot elanike teenuste vajadusest.
• Info ja suhtlemine on vaat, et kõige olulisem teenus, mida omavalistsus pakub.
• Omavalitsus võiks motiveerida elanikke panustama teenuste pakkumisse.
• Väiksemad omavalitsused võiks pakkuda ühiseid teenuseid.
• E-teenuste kasutamiseks on vaja luua ka juhised ja pakkuda abi, et inimesed oskaks neid kasutada.
• Noore kasutajaskonna jaoks tuleks e-teenused teha äppidena.
• Kogemus, kus e-teenuste pakkumisega suurenes elanike soov osaleda.
• Omavalitsustes ebaühtlane tase nii teenuste kvaliteedis kui ka suhtlemises.
• Vajalik jagada kogemusi, sest muidu ei teatagi, mis mujal on ja kuhu suunas saaks omavalitsust arendada.
• Omavalitsus 2.0 võiks olla omavalitsus, mis mahub taskusse.
• Teenuste pakkumisel on oluline määratleda, mis on eesmärk, ja alles siis otsustada, kas selle täitmiseks luuakse tava- või e-teenus. Sageli jääb eesmärk määratlemata.
• Mure, et ka haldusreformi tehes ei muretse keegi suure pildi pärast. Näiteks mis saab maakondade ülestest teenustest/tööjaotusest siis, kui üks omavalitsus on üks maakond.
• Teenuseid luues peame silmas pidama nii noori, kes 20 aasta pärast neid kasutama hakkavad, kuid ka seda, et ühiskond vananeb ning ka 60+ inimestele peab olema tagatud juurdepääs teenustele ning neil peaks olema oskused neid kasutada.