Kristina Reinsalu: inimesed eelistavad kaasava eelarve puhul praktilisi ideid
Eestis on juba mõni aasta osades kohalikes omavalitsustes olnud kasutusel kaasav eelarve, mille puhul saavad kodanikud otsustada, millistesse ideedesse teatud summa eelarvest investeerida. E-riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi direktor Kristina Reinsalu tõdes, et inimesed eelistavad praktiliste ideede elluviimist.
Eestis alustas kaasava eelarvega Tartu linn ning seda eeskuju on järginud ka mitmed teised. Kristina Reinsalu ütles ETV saates “Terevisioon”, et kaasava eelarve idee on levinud ootamatult palju.
“Eks ta on selline demokraatiakatsetus. Nendele, kes peavad seda demokraatia mängimiseks, ütleksin mina, et nii nagu laps õpib, mängides mingeid asju läbi, siis võib ka öelda, et see on hariva eesmärgiga mõlemale poolele – nii kogukonnale kui avalikule võimule. Seega võib seda ka mänguks pidada,” rääkis ta.
“Esimene katsetus Tartus tõi nii positiivset kui negatiivset vastukaja, aga et teised omavalitsused julgesid ka hoolimata sellest seda asja järgida, siis arvan, et see on üsna meeldivalt üllatav,” lisas ta.
Siiani on kaasavat eelarvet proovinud lisaks Tartule ja Pärnule ka Kuressaare, Viljandi, Tõrva, Elva ja näiteks ka Puhja vald.
“See on levinud isegi väiksematesse omavalitsustesse. Mulle tundub, kas või Viljandi näitel, et võib-olla Eesti mõistes keskmistes omavaltisustes on osalusaktiivsus isegi suurem. Tartu puhul meile meeldiks, et osalejaid oleks rohkem kui esimesel korral ehk 3,3% hääleõiguslikest linnakodanikest, aga tundub, et väiksemates kohtades on see kogukonnatunne ilmselt suurem ja protsess hoomatavam,” selgitas Reinsalu.
Ta tõi näiteks, et Elvas hääletas rahvas jalgpallitribüüni tegemise kasuks, Tartus investeeriti esimesel aastal kultuurikvartali esitlustehnikasse, mis nüüd on ennast ka õigustanud. Viljandis aga otsustasid inimesed ühe käidavas kohas oleva trepi parandamise kasuks.
“Senine kogemus on näidanud, et inimesed eelistavad praktilisi ideid. Tartu puhul võin öelda, et minu arvates väga vahvad ja linnaruumi emotsionaalselt rikastavad ideed on jäänud 4.-5. kohale juba teist aastat. Ma väga loodan, et nende ideede autorid jätkavad seda, et võib-olla ühel hetkel saavad need praktilised teravad probleemid otsa, ja siis on kogukond ka muuks valmis,” rääkis Reinsalu.
Ta lisas Tartu näitel aga seda, et paljud ideed, mis pole kaasava eelarve konkursil võitnud ja jäänud isegi üsna taha, on leidnud tegelikult linnavalitsuses palju edasist arutelu ja arusaama, et need väärivad ka ellurakendamist.
“Nii et Tartus on nüüdseks esimese aasta üks idee – maaülikooli linnaku ja Supilinna vaheline kergliiklustee -, mis ei jõudnud häälte poolest esikahe hulka, ellu viidud.”
Riigieelarve puhul oleks kaasavat eelarvet Reinsalu hinnangul keerulisem ellu viia. “Eks see mudel loksub igal pool paika. Ka kohalike omavalitsuste puhul on igaüks leiutanud natuke oma viisi, mis ongi kaasava eelarve algne idee. Arvan, et kuskilt otsast võiks sellega ka riigi tasandil pihta hakata, aga esimene samm on ikkagi see, et kogu eelarveinfo või finantsinfo oleks köitvas vormis ja selgesti visualiseeritult esitatud. See on kõige esimene samm, et inimene üldse saaks aru, mis summadest, mis institutsioonide puhul jutt käib, kust raha tuleb ja kuhu raha läheb. Meie raha ja visuaalsed lahendused on olemas. Aga ma arvan, et see ei ole lähiaastate teema,” rääkis ta.
Uudis ilmus ERRi portaalis “Terevisiooni” intervjuu põhjal.