fbpx

Eesti e-riigi üks nurgakividest, ID-kaart tähistab sel aastal 15. sünnipäeva! Esimene ID-kaart väljastati 2002. aastal. Digitaalse identiteedi kasutuselevõtt on aidanud Eestil kujuneda maailmas juhtivaks infoühiskonnaks.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivekspert Eliisa Sau sõnul tagab ID-kaart turvalise juurdepääsu e-teenustele. “ID-kaardi kohustuslikuks tegemisega oleme lahendanud autentimise internetis enne teisi riike,” märkis Sau.

Eesti ID-kaardi juurutanud Mari Pedaku sõnul oli 15-aastat tagasi tehtud otsus oma ajas revolutsiooniline ja selle tegelik väärtus sai laiemale üldsusele selgeks alles siis, kui loodi esimesed e-teenused avalikus ja erasektoris, mis vajasid ID-kaardi kasutust. “Esemest, mida algul iseloomustati lumekaabitsana, on saanud asendamatu ja igapäevane tööriist digitaalses ühiskonnas osalemiseks. Eesti näitel võin öelda, et tõeline innovatsioon ühiskonnas vajab head koostööd avaliku ja erasektori vahel ning tugevat eestvedamist poliitikutelt ja pühendumist ametnikelt, “ ütles Pedak.

ID-kaarti kasutatakse Eestis nii haigekassa kaardina kui ka digitaalse isikutuvastusena elektroonilistes keskkondades. Samuti saab ID-kaardiga e-hääletada, allkirjastada dokumente, kasutada digiretsepti ja pangateenuseid. Osa ettevõtteid kasutavad ID-kaarti ka kliendikaardina. Eesti ID-kaarti kasutati ka ajaloos esmakordselt piiriülese lepingu digitaalsel allkirjastamisel Soome ja Eesti vahel. Sau hinnangul hoiab digiallkirja kasutamine igal eestimaalasel kokku 5 tööpäeva aastas. Enamus digiallkirjadest Euroopas antakse eestimaalaste poolt. 15 aasta jooksul on antud kokku 339 miljonit digiallkirja ja autentimist kasutatud enam kui 504 miljonil korral. 1.jaanuari 2017 aasta seisuga on 96% Eesti elanikkonnast kehtiv ID-kaart.

Mari Pedaku järgi on Eesti digitaalne identiteet maailmas usaldusväärsemaid ning tõestanud oma headust praktikas. “E-riigi Akadeemia on jätkuvalt avatud kogemuste jagamisele digitaalse identiteedi juurutamise vallas, et aidata kaasa infoühiskondade arengule Euroopas ja maailmas,” lausus Mari Pedak.

Eesti on nõustanud digitaalse identiteedi vallas paljusid riike, teiste seas Jaapani, Araabia Ühendemiraate, Taiwanit, Bosnia ja Hertsegoviinat, Ukrainat, Tuneesiat, Bahreini, Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki.

 

Fakte ID-kaardi kohta:
–        President Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel olid esimesed ID-kaardi saajad
–        96% Eesti elanikkonnast omab ID-kaarti
–        67% kaardiomanikest kasutas ID-kaarti elektrooniliselt (2016)
–    teiste riikide kodanikud saavad Eesti usaldusväärset digitaalset identiteeti kasutada ettevõtluses e-residentsuse vahendusel,
–       Eesti e-residente on 15000+ inimest enam kui 130 riigist.

 

ID-kaardi kasutusalad:
–     isikut tõendav dokument ELis reisimiseks
–     haigekassa kaart
–     digitaalne identiteet e-teenuste kasutamisel
–     digitaalallkirjastamine
–     e-hääletamine
–     juurdepääs oma andmetele riigi andmebaasides