fbpx

Kersti Kaljulaid: digisiirdealane koostöö on ülitähtis

23.05.2019

Viies rahvusvaheline e-valitsemise konverents propageeris digisiirdealast koostööd, levitades uuenduslikke ideid, mis muudaksid igapäevast valitsemist ning seeläbi inimeste igapäevaseid toiminguid.

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid rõhutas, et digi-ID on digisiirde puhul otsustava tähtsusega. „Kui maailmas suudaks üks piirkond luua ühise digi-ID ja ühise teenuste tugistruktuuri, siis näeksime vastastikuste majanduslike sidemete tekkimist sellise tempoga, mida eales varem pole nähtud,“ ütles president. „Koostöö on digisiirde edu pant.“

Oma kogemustest rääkides ütles president, et digiallkirjastamine võimaldab täita tööülesandeid eemalt ning seega ei ole tarvis nii palju reisida. See omakorda aitab leevendada reisimisega kaasuvat keskkonnamõju.

Oma kõnes rõhutas president, et kaasates digitehnoloogiaid säästva arengu eesmärkide täitmisse, tuleb arvesse võtta kohalikke eripärasid, sest riikide seadusandlus ja institutsiooniline korraldus erinevad. President ütles, et avalikke e-teenuseid luues peab esmatähtis olema riigivalitsemise kultuur, mitte tarkvara funktsionaalsus. „Avalike teenuste digitaliseerimiseks on vaja luua individuaalseid lahendusi, arvestades seejuures ka kohaliku kultuuriga,“ ütles president Kaljulaid.

Eesti president märkis, et tõeliseks proovikiviks on riikidevahelise digikoostöö ja riiklike digitegevuskavade ühildamine. „Euroopa Liit võiks olla suureks eeskujuks oma viimase kümnendi katsetega harmoneerida digipoliitikat ja selle elluviimist.“ Presidendi kõne on täismahus avaldatud siin.

ÜRO asepeasekretär Fabrizio Hochschild möönis, et ajal, mil tekivad uued ohud ja arutatakse vaidlusaluseid teemasid, näiteks eraelu puutumatust digiajastul, ei ole ülemaailmne koostöö piisav.

„On ilmne, et on vaja rahvusvahelist koostööd, ning seda on vaja rohkem kui kunagi varem, sest kõik mudelid on seotud paljude sidusrühmadega, valitsused ei saa digisiiret teha üksi ning tehnoloogia areneb kiiremini kui poliitika kujundamine,“ ütles Fabrizio Hochschild.

Ta avaldas ka heameelt uuendatud koostöö üle Eesti ja E-riigi Akadeemiaga,et toetada tulemuslike, tõhusate ja läbipaistvate avalike digiteenuste arendamist kogu maailmas ning tõsta ÜRO-s teadlikkust digivaldkonnast. „Esmalt peab ÜRO suurendama digivaldkonna alast teadlikkust enda sees. Pärast seda saame aidata liikmesriikidel suurendada oma suutlikkust riigi ja piirkonna tasandil. Samuti tuleb paremini aru saada küberohtudest,“ ütles Fabrizio Hochschild.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip rõhutas, et on vaja koostööd riikide ja piirkondade vahel, ning jagas kogemusi digitaalse ühtse siseturu loomisest Euroopa Liidus. „Digitaalse turu tõkked läksid Euroopa Liidule maksma 415 miljardit eurot aastas ning rändlustasud erinesid riigiti. Euroopa Liit jätkab digitaalse ühtse siseturu loomist ning on valmis jagama maailmaga oma kogemusi,“ ütles Andrus Ansip.

Konverentsil esinenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut julgustas valitsusi eksperimenteerima ja riske võtma. Ta tõi eksperimenteerimise näiteks Eesti e-residentsuse.

Siim Sikkut selgitas, et asjade võimalikult turvaliseks tegemine on lõputu protsess, sest oht on alati olemas ning midagi ei ole võimalik teha 100% häkkimiskindlaks, kuid digitaalsuse eelised on hindamatud. „Üleminek digitehnoloogiatele tähendab, et muutusi tuleb juhtida ning riskide võtmine viib edasi,“ ütles Siim Sikkut.

„Ma usun kindlalt, et kellelgi pole vaja uuesti jalgratast leiutada ning et meil on üksteiselt palju õppida. Tuleb jagada teavet, kohaldada poliitikaid ja rakendada põhimõtteid. Eesti on valmis nii teisi õpetama kui ka teistelt õppima,“ ütles Sikkut.

Tallinnas 21.–22. mail toimunud viies iga-aastane rahvusvaheline e-valitsemise konverents keskendus digisiirde tegevuskavadele ning tutvustas Aafrika ja idapartnerluse riikides ning Euroopa Liidus ja mujal läbi viidud juhtumiuuringuid. Konverentsil oli kokku 450 osalejat 110 riigist.

Konverentsi korraldas E-riigi Akadeemia koostöös Eesti välisministeeriumi, VFS Globali ja Tallinna linnaga.